How big is Valgusaasta?
9.461 petameetrit!
Ühe aastaga läbi valgus ligikaudu 9,46 triljonit kilomeetrit. Seda vahemaad tuntakse valgusaastana. Valgusaasta on levinud astronoomiliste vahemaade mõõtühik.
Liivakella udukogu
Liivakella udukogu on liivakellakujuline. Nagu näha võib, koosneb see kahest anumast. Ülemine anum on kallutatud meie suunas ja alumine meist eemale.
Homunculuse udukogu
Homunculuse udukogu keskel asub täht Eta Carinae, mille heledus oli 1841 aastal -0,8 (tähistaeva heleduselt teine täht). Nüüdseks on see üpris tuhm täht heledusastmega kuus.
Plinkiv udukogu
Plinkiv udukogu on planetaarudu, mis tegelikult ei plingigi. See tundub ilmuvat ja kaduvat vaateväljast. Seal on kaks punast tulukest, kiiret madala-ionisatsiooni emissiooni piirkonda, udukogu vastaskülgedel.
Rõngas udukogu
Rõngas udukogu on sõrmuse kujuga. Vana uskumuse kohaselt olid kõik planetaarudukogud sarnased rõnga kujulised, kuid praeguseks on see väide ümber lükatud. Planetaarudu võib ka teise kujuga olla.
Eskimo udukogu
Eskimo udukogu avastati 1787 ja see tekkis Päikese-sarnase tähe plahvatusel. Teine nimetus on ka Klounipea udukogu.
Mädamuna udukogu
Mädamuna udukogu sisaldab väävlit. See on tõenäoliselt põhjuseks, miks seda nimetatakse Mädamuna udukoguks. Minu arvates meenutab see toorest muna kuna sinine on purunenud koor ja kollane on väljavoolav rebu.