How big is Betelgeuse?

Betelgeuse on punane ülihiid Orioni tähtkujus ja Maale lähim punane ülihiid. 2020. aasta uuringus hinnati, et selle läbimõõt on umbes 1,1 miljardit kilomeetrit, ligikaudu 760 korda Päikese laius. See arv on tähe nähtava pinna laius ja see on ebakindel, sest tähe kaugust ei teata täpselt.

Suurus

Tähtedel puudub tahke pind ning Betelgeuse'i suurust hinnatakse kahe asja põhjal: kui laiana see taevas paistab ja kui kaugel see asub. Selle näiv laius on interferomeetriaga täpselt mõõdetud; see meetod ühendab mitme teleskoobi valgust. Näiv laius on umbes 42 tuhandikku kaaresekundit, kusjuures kaaresekund on 1/3 600 kraadist. See on sama lai kui umbes 490 meetri kauguselt vaadatud inimese juuksekarv.

Kaugust on raskem kindlaks teha. 2020. aastal kasutas Meridith Joyce'i juhitud rühm Betelgeuse'i pulseerimise arvutimudeleid ning hindas selle raadiuseks 764 Päikese raadiust. Sellest saadakse laiuseks umbes 1,06 miljardit kilomeetrit, vahemikus 0,98–1,22 miljardit, ja täht jääb umbes 550 valgusaasta kaugusele (valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga). Teised hinnangud paigutavad tähe kaugemale, umbes 650 valgusaasta kaugusele, ning sellise kauguse korral tähendaks sama näiv laius umbes 1,3 miljardi kilomeetri laiust tähte.

Betelgeuse on ka muutlik täht. See pulseerib umbes 400-päevase tsükliga, mistõttu selle pind liigub ja heledus muutub. Nähtavast pinnast kaugemale ulatub tähe tohutu laialivalguv välisatmosfäär.

Suuruste võrdlused

Betelgeuse on umbes 760 korda laiem kui Päike, mille läbimõõt on umbes 1,39 miljonit kilomeetrit.
Kui Betelgeuse asuks Päikese asemel, ulatuks selle pind Marsi orbiidist kaugemale, umbes kahe kolmandikuni teest Jupiteri orbiidini.
Mahu poolest mahuks selle sisse rohkem kui 400 miljonit Päikest.
Antaares, järgmine väiksem täht sellel saidil, on samuti punane ülihiid ja umbes 680 korda laiem kui Päike, nii et Betelgeuse on umbes kümnendiku võrra laiem.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Maa 26 meetri kaugusel asuv 2-millimeetrine helmes ning Betelgeuse oleks umbes 180 meetri läbimõõduga kera.

2019. aasta tuhmumine

2019. aasta lõpus muutus Betelgeuse märgatavalt tuhmimaks ja tuhmumine kestis mõne kuu. Hubble'i kosmoseteleskoobi ja teiste observatooriumide vaatlused näitasid, miks. Täht oli 2019. aastal paisanud minema suure osa oma nähtavast pinnast tohutus purskes, mida nimetatakse pinnamassi väljapaiskumiseks. Väljapaisatud aine mass oli mitu korda suurem kui Kuu mass ja umbes 400 miljardit korda suurem kui Päikese tavalise purske mass.

Tähest eemaldudes jahtus aine tolmupilveks, mis varjas osa tähevalgusest. Purse katkestas ka 400-päevase pulsatsiooni, mida astronoomid olid jälginud peaaegu 200 aastat. Eeldatavasti lõpetab Betelgeuse oma elu supernoovana, plahvatava tähena, kuid purset uurinud astronoomid jõudsid järeldusele, et see ei pruukinud olla märk plahvatuse lähedusest.

Varjatud kaaslane

2025. aastal teatasid astronoomid teleskoobi Gemini North abil esimesest tõenäolisest väikese kaaslastähe vaatlusest. Nad andsid sellele nimeks Siwarha, mis tähendab „tema käevõru“. See tiirleb ümber Betelgeuse'i umbes iga kuue aasta järel, läbides ülihiiu ulatusliku välisatmosfääri. Betelgeuse'i kõrval on see pisike.

2026. aasta jaanuaris teatasid astronoomid tihedast gaasijäljest, mille kaaslane jätab, liikudes läbi Betelgeuse'i välisatmosfääri. 2026. aasta juulis avaldas Euroopa Lõunaobservatoorium oma teleskoobiga Very Large Telescope tehtud seni selgeima pildi kaaslasest. Pilt viitab sellele, et kaaslase mass on kaks kuni kolm korda Päikese mass. Järgmine kord on seda kõige parem näha 2027. aasta novembris.