500 mikromeetrit!
Amööb on ainurakne organism, mis liigub oma keha osi välja surudes. Tuntuim liik, Amoeba proteus, elab magevees ja on umbes 0,5 millimeetrit ehk 500 mikromeetrit lai. Mikromeeter on meetri miljondik.
Amööbil ei ole kindlat kuju. See muutub liikumisel, seepärast antakse amööbi suurus tema suurima pikkuse või laiusena. OpenStaxi avaldatud bioloogiaõpik kirjeldab liiki Amoeba proteus kui umbes 500 mikromeetri laiust. Richard Kudo teatmeteos Protozoology märgib, et selle liigi suurim mõõde on 600 mikromeetrit või rohkem.
Suurus erineb ka liigiti. Amoeba borokensis, sama perekonna teine liik, on liikudes 210–545 mikromeetrit pikk ja laborikultuurides keskmiselt umbes 370 mikromeetrit.
Amööb liigub, surudes välja pseudopoode, raku sagaraid, mis võivad kasvada kõikjalt tema pinnalt. Pseudopood kinnitub aluspinnale. Seejärel voolab ülejäänud raku sisu sinna ja kogu amööb nihkub edasi.
Toitumiseks mähib amööb oma välismembraani toiduosakese, näiteks väiksema organismi, ümber. Membraan nöördub toidu ümber kinni ja jätab selle väikesesse kotikesse, mida nimetatakse toiduvakuooliks. Seal lagundatakse toit väikesteks molekulideks, mida rakk saab kasutada. Seda söömisviisi nimetatakse fagotsütoosiks.
Mõned amööbid on palju suuremad. Hiidamööbil Chaos carolinense on palju tuumi, struktuure, mis sisaldavad raku DNA-d. Liigil Amoeba proteus on tavaliselt vaid üks.
Selle hiidamööbi liikuvad rakud on 0,3–3 millimeetrit pikad, seega on suurimad umbes kuus korda suuremad kui Amoeba proteus. Teine paljutuumaline hiid, Pelomyxa, võib olla 10 korda suurem kui Amoeba proteus.