500 mikromeetrit!
Liivatera on väike kivimi, mineraali, karbi või koralli osake. Geoloogid määratlevad liiva ainult suuruse järgi: liiv on iga tera, mille läbimõõt on 0,0625–2 millimeetrit. Saidil on näidatud 0,5 millimeetri ehk 500 mikromeetri läbimõõduga tera, mis on suurus, mis eraldab keskmist liiva jämedast liivast. Mikromeeter on meetri miljondik.
Suuruse piirid pärinevad C. K. Wentworthi 1922. aastal avaldatud terasuuruste skaalast ning geoloogid, sealhulgas USA geoloogiateenistus, on seda pikka aega kasutanud standardina. Terad läbimõõduga 0,0625–2 millimeetrit on liiv. Väiksemad terad on möll, kuni umbes 0,004 millimeetrini, ja kõik sellest väiksem on savi. Suuremad terad on kruus.
Skaala jagab liiva viieks klassiks, millest iga klass on kaks korda laiem kui sellest ühe astme võrra väiksem: väga peen, peen, keskmine, jäme ja väga jäme. Keskmise liiva terade läbimõõt on 0,25–0,5 millimeetrit ja jämeda liiva terade oma 0,5–1 millimeetrit. Proovi mõõtmiseks raputavad geoloogid seda läbi sõelakomplekti, milles kõige jämedam sõel on ülal. Iga tera jääb pidama esimesele sõelale, mille silmad on tema jaoks liiga väikesed.
Mineraalne liiv tekib, kui kivim murenemise tõttu laguneb ning vesi ja tuul kannavad terad minema. Graniit, kivim, millest koosneb enamik mandrite mägesid, laguneb kvartsi, päevakivi, vilgukivi ja magnetiidi teradeks. Kvarts on kulumiskindel ja levinud, seetõttu on enamiku USA mandriosa rannikute randade liiv kvartsliiv.
Basalt, laavavoolude ja vulkaanisaarte tume kivim, ei sisalda kvartsi. See kulub mustadeks, hallideks või pruunikaspunasteks teradeks. Hawaii Suurel saarel (Big Island) asuva Papakōlea ranna liiv koosneb oliviinist, basaldis leiduvast läikivast mineraalist, mille värvus ulatub oliiviroheliselt peaaegu pruunini.
Osa liivast pärineb elusolenditest. Korallide skeletid, karbid ja merisiilikute ogad koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kui loomad surevad, kuluvad need kõvad osad liivaks veerevate lainete ja selliste loomade nagu papagoikalad närimise tõttu.
Rannal olevate terade suurus peegeldab seda kujundanud laineid. Tugevate lainete käes olevatel randadel on tavaliselt suuremad terad kui rahulikumatel. Järsul rannal kipuvad terad samuti olema suuremad, sest lained võivad suuri osakesi kalde otsa kõrgele paisata. Lauskematel randadel veeretatakse terasid edasi-tagasi ja purustatakse väiksemateks tükkideks.