Smaller By Category
Öpiku-Oorti pilv
Öpiku-Oorti pilv on kõige välimine Päikesesüsteemi piirkond. Vee jää, ammoniaagi jää, metaani jää ja komeedid täidavad selle piirkonna vabalt. Öpiku-Oorti pilve piir on ka Päikese gravitatsioonilise tõmbe piir.
Eskimo udukogu
Eskimo udukogu avastati 1787 ja see tekkis Päikese-sarnase tähe plahvatusel. Teine nimetus on ka Klounipea udukogu.
Valgusaasta
Ühe aastaga läbi valgus ligikaudu 9,46 triljonit kilomeetrit. Seda vahemaad tuntakse valgusaastana. Valgusaasta on levinud astronoomiliste vahemaade mõõtühik.
Larger By Category
Sipelga udukogu
Sipelga udukogu, teise nimega Mz 3, paisub 180 000 kilomeetrit tunnis. See meenutab sipelgat ja on ka sellest nime saanud. Kui tahad rohkem sipelgate kohta teada, suumi 18 suurusjärku sissepoole.
Rõngas udukogu
Rõngas udukogu on sõrmuse kujuga. Vana uskumuse kohaselt olid kõik planetaarudukogud sarnased rõnga kujulised, kuid praeguseks on see väide ümber lükatud. Planetaarudu võib ka teise kujuga olla.
Parsek
Tänu Maa tiirlemisele ümber Päikese tunduvad lähemal olevad tähed liikuvat ja seda nimetatakse parallaksid. Kui lähedal olev täht on risti Päikesesüsteemiga ja on täpselt ühe parseki kaugusel, siis on selle parallaks täpselt üks kaaresekund (1/3600°). Parallaks+Kaaresekund=Parsek.