15 mikromeetrit!
Siidiusside kookonist pärinev üksik siidiniit on umbes 10–25 mikromeetrit lai ja siin näidatud 15 mikromeetrit jääb sellesse vahemikku. Mikromeeter on meetri miljondik. Viis kuni seitse 15 mikromeetri laiust niiti, kõrvuti asetatud, ulatuksid inimese juuksekarva laiuseni.
Laius on ühe kookonist mahakeritud niidi läbimõõt, mõõdetuna mikroskoobi all. Iga niit koosneb kahest fibroiiniks nimetatavast valgukiust, mida hoiab koos serisiiniks nimetatav kleepuv valk. Iga fibroiinikiu läbimõõt on umbes 10 mikromeetrit. Serisiin moodustab 25–30% niidi massist.
Laius varieerub kookonist kookonini ja ka ühe niidi pikkuses. Siidiusside siidi uuringutes on mõõdetud niite, mille laius on umbes 8–26 mikromeetrit, ning mitmes uuringus teatatakse keskmisest laiusest umbes 20 mikromeetrit. Niit pole täiesti ümar, seega sõltub mõõdetud laius ka suunast, kust seda vaadatakse.
Siidiussid on siidiliblika Bombyx mori röövikud ja neid kasvatatakse tekstiilitööstuse jaoks suurtes kogustes. Enne kui röövik liblikaks muutub, ketrab ta kookoni ühest katkematust niidist. Ta töötab väljastpoolt sissepoole ja ehitab kookoni kihtidena üles.
Siidiussil on kaks siidinääret ja siidivalk liigub nende kaudu vedelikuna. Kummagi näärme pikas ja kitsas esiosas muutub valk tahkeks, moodustades väga õhukesi fibrille, mis joonduvad piki niiti. Ketrusorganis, mis asub näärmete otsas, ühinevad kaks nääret üheks toruks ning valmis niit väljub kahe kõrvuti oleva kiuga.
Siidist meditsiini- ja uurimismaterjalide valmistamiseks eemaldatakse esmalt serisiinikleep, tavaliselt keetes siidi naatriumkarbonaadi lahuses. Seda nimetatakse degummeerimiseks. Alles jäävad fibroiinikiud, mille laius on igaühel umbes 10 mikromeetrit.
Siidi kasutatakse ka kirurgilise niidina, sageli vahaga kaetuna, et see ei narmendaks. Kunagi arvati, et siid tekitab mõnel patsiendil allergiat, kuid hilisemad uuringud leidsid, et vastutav oli serisiin.