Smaller By Category
Süsiniku aatom
Süsinik on meie Maa põhielement. Seda sellepärast, et süsiniku aatomil on neli kovalentset sidet, mis tähendab, et see saab teiste ainetega sidudes tuhandeid erisuguseid aineid moodustada.
Vesiniku aatom
Vesinik on kõige tüüpilisem element univesumis. See koosneb ühest protonist ja elektronist. Vesiniku aatom on nii väike, et seda pole palja silmaga võimalik näha isegi kui pingutad kõigest väest.
Ongström
Ongström, mis sai nime Rootsi füüsiku Anders Jonas Ångström, on kümnendik nanomeetrit. Ongströmi sümbol on Å. Ongströmi kasutatakse väljendamaks aatomite suurusi.
Larger By Category
Tseesiumi aatom
Aatomi suurust mõõdetakse aatomituumade vahelise kaugusena kovalentsete sidemete korral. Tegelikult ei näe aatom täpselt selline välja. Tseesiumil on kõige suurem aatom, kuigi selle aatomnumber pole kõige suurem. Miks? Uuri heeliumi aatomit.
Röntgenkiirte lainepikkus
Kuigi röntgenkiirtel pole kõige kõrgem sagedus, pole siiski kõige parem idee päevitada nende ees. Ära seda kodus proovi! Tavaliselt on selleks vaja tinast kilpi. Mida paksem tina on, seda parem kaitse. Samas mingi kogus röntgenkiiri tuleb ikka läbi.
Glükoosimolekul
Kõige tavalisemat suhkrut nimetatakse glükoosiks. Glükoosi toodavad taimed fotosünteesi tulemusena, aga muudavad selle keerulisemale kujule, kui glükoosi molekul. Põhiliseks energiaallikaks inimestel on glükoos, mida saame läbi taimede ja loomade, kes on taimi söönud.