How big is Rändalbatross?

Rändalbatross (Diomedea exulans) on suur merelind, kes otsib toitu Lõunaookeani kohal ja pesitseb Antarktika lähedastel saartel. 2026. aasta seisuga on tal kõigist elavatest lindudest suurim tiibade siruulatus. Tiivaotsast tiivaotsani mõõdetuna on see keskmiselt umbes 3 meetrit ja kuni peaaegu 3,5 meetrit.

Suurus

Linnu tiibade siruulatus on kaugus ühest tiivaotsast teiseni, kui tiivad on täielikult laiali sirutatud. Hiidlindude lendu käsitlevas 2022. aasta uuringus kasutati rändalbatrossi keskmise siruulatusena 3,05 meetrit, mis põhines isas- ja emaslindude mõõtmistel. Austraalia muuseum märgib siruulatuseks peaaegu 3,5 meetrit. Emaslinnud on isaslindudest veidi väiksemad.

Tiivad on pikad ja väga kitsad. Nende kogupindala on umbes 0,61 ruutmeetrit. Tiiva laius eesmisest servast tagumiseni on keskmiselt vaid umbes 20 sentimeetrit ning siruulatus on umbes 15 korda sellest suurem. Täiskasvanud isaslinnud kaaluvad umbes 9,8 kilogrammi ja emaslinnud umbes 7,7 kilogrammi.

Suuruste võrdlused

• Siruulatus 3,05 meetrit on umbes 1,8 korda suurem kui 1,7 meetri pikkuse inimese kasv.
• Sama siruulatus võrdub korvpalli korvirõnga kõrgusega: rõngas on põrandast 3,05 meetri kõrgusel.
• 2022. aasta uuringus nimetatakse suurimate teadaolevate lendavate lindudena kahte väljasurnud liiki. Neist üks, Pelagornis sandersi, elas umbes 25–28 miljonit aastat tagasi ning mõlema siruulatuseks hinnati 6–7 meetrit, mis on umbes kaks korda rohkem kui rändalbatrossil.
• Rändalbatrossi siruulatus on umbes kolm korda suurem kui tüüpilisel täiskasvanud Rhamphorhynchusel, väljasurnud lendsisalikul, kelle tiibade siruulatus oli umbes 1 meeter.

Lendamine ilma tiibu lehvitamata

Rändalbatrossid veedavad suurema osa elust õhus ning laskuvad alla ainult pesitsemiseks ja toitumiseks. Ühe rõngastatud linnu kohta on registreeritud, et ta läbis 12 päevaga 6 000 kilomeetrit ehk umbes 500 kilomeetrit päevas.

Suure osa sellest teest annab tuul, mitte linnu lihased, lennuks vajaliku energia. Ookeani kohal puhub tuul kõrgemal kiiremini kui lainete lähedal. Tõustes ja langedes läbi selle tuulekiiruse muutuse saab albatross tuulest energiat. Sellist lennumustrit nimetatakse dünaamiliseks hõljumiseks. GPS-i abil linde jälginud 2012. aasta uuring näitas, et korduvad üles-alla kaared annavad piisavalt energiat, et korvata see, mille lind kaotab õhutakistuse ehk õhu vastupanu tõttu.

Poja kasvatamine

Paarid jäävad kokku kogu eluks ja pesitsevad iga kahe aasta järel Antarktika lähedastel saartel, sealhulgas Lõuna-Georgial ning Crozet', Kergueleni ja Prints Edwardi saartel. Pesa on mudast ja taimedest kuhi mere lähedasel tuulele avatud seljandikul. Muna koorub umbes 78 päeva pärast. Kuni poeg on väike, istub üks vanem pesal, teine otsib toitu.

Poeg püsib pesas umbes 9 kuud, enne kui lendama hakkab. Noorel albatrossil võib täiskasvanu sulestiku saamine võtta kuni üheksa aastat.

Allikad

• Wandering Albatross. Australian Museum.
• How did extinct giant birds and pterosaurs fly? A comprehensive modeling approach to evaluate soaring performance. Goto et al., PNAS Nexus, 2022.
• Flying at No Mechanical Energy Cost: Disclosing the Secret of Wandering Albatrosses. Sachs et al., PLoS ONE, 2012.
• ACAP Species Assessment: Wandering Albatross Diomedea exulans. Agreement on the Conservation of Albatrosses and Petrels, 2009.
• A giant specimen of Rhamphorhynchus muensteri and comments on the ontogeny of rhamphorhynchines. Hone and McDavid, PeerJ, 2025.
• Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.