How big is Veega?

Veega on üks põhjataeva heledamaid tähti. See asub Lüüra tähtkujus umbes 25 valgusaasta kaugusel Maast; valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Veega pöörleb nii kiiresti, et tema ekvaator on punnis. Ekvaatoril on tema läbimõõt umbes 3,8 miljonit kilomeetrit, umbes 2,7 korda Päikese laius, ja pooluselt poolusele umbes 3,4 miljonit kilomeetrit.

Suurus

Tähel pole tahket pinda, seepärast on tema suurus selle helendava kihi laius, kust tema valgus pärineb. Veega kuju mõõdeti CHARA Array’ga, mis ühendab mitme teleskoobi valguse, et näha detaile, mis on liiga peened ühegi üksiku teleskoobi jaoks. Maalt vaadates on Veega peaaegu täpselt poolusega meie poole: üks tema poolustest osutab peaaegu otse Maa poole. Seetõttu paistab tema kontuur ümmargune ja tema laius taevas on tema laius ekvaatoril.

2012. aasta uuringus sobitati CHARA mõõtmistele pöörleva tähe mudel. Mudeli järgi on raadius ekvaatoril 2,73 Päikese raadiust ja poolustel 2,42, seega on täht ekvaatori kohalt umbes 13% laiem kui pooluselt poolusele. Varasem CHARA uuring 2006. aastal andis raadiusteks 2,78 ja 2,26 Päikese raadiust, mis teeks tähe ekvaatori kohalt umbes 3,9 miljonit kilomeetrit laiaks.

Suuruste võrdlused

• Veega on ekvaatori kohalt umbes 2,7 korda nii lai kui Päike.
• Umbes 300 Maad, kõrvuti asetatud, ulatuksid tema ekvaatori laiuseni.
• Altair, samuti kiiresti pöörlev täht, on ekvaatori kohalt umbes 2,8 miljonit kilomeetrit lai, seega on Veega umbes kolmandiku võrra laiem.
• Regulus, järgmine suurem täht sellel saidil, on ekvaatori kohalt umbes 5,8 miljonit kilomeetrit lai, umbes 1,5 korda Veega laius.
• Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Veega ekvaatori kohalt umbes 65 sentimeetri läbimõõduga pall.

Ülalt nähtud kiire pöörlemine

Veega spektrijooned on kitsad, mis viitas kunagi sellele, et ta pöörleb aeglaselt. 2006. aastal näitasid interferomeetrid, et tegelikult pöörleb ta kiiresti ning paistab aeglane vaid seetõttu, et Maalt nähakse teda pooluse kohalt. Veega teeb ühe tiiru umbes 17 tunniga. Päikesel kulub selleks umbes 25 päeva.

Pöörlemine teeb Veega poolused kuumemaks kui ekvaatori: umbes 9 800 kraadi Celsiuse järgi poolustel ja 8 600 ekvaatoril. Asjaolu, et me näeme kuuma poolust, selgitas, miks Veega oli tundunud oma tähetüübi kohta liiga hele. See on oluline, sest astronoomid kasutavad Veegat standardina teiste tähtede heleduse mõõtmisel.

Tolmuketas

1984. aastal leidis NASA satelliit IRAS, et Veega kiirgab lisaks infrapunavalgust, mis pärineb tema ümber olevast soojast tolmust. See oli esimene tõend Päikesest erineva tähe ümber tiirleva aine kohta. 2024. aastal vaatlesid Hubble’i ja James Webbi kosmoseteleskoobid ketast uue täpsusega. Ketta läbimõõt on peaaegu 160 miljardit kilomeetrit, rohkem kui 40 000 korda Veega laius.

Ketas osutus väga siledaks, ilma märkideta suurtest planeetidest laiadel orbiitidel. Selle ainus tunnus on nõrk lünk, mis asub Veegast umbes kaks korda nii kaugel kui Neptuun Päikesest.

Allikad

• Resolving Vega and the inclination controversy with CHARA/MIRC. Monnier et al., The Astrophysical Journal Letters, 2012.
• First Results from the CHARA Array VII: Long-Baseline Interferometric Measurements of Vega Consistent with a Pole-On, Rapidly Rotating Star. Aufdenberg et al., The Astrophysical Journal, 2006.
• Vega is a rapidly rotating star. Peterson et al., Nature, 2006.
• NASA's Hubble, Webb Probe Surprisingly Smooth Disk Around Vega. NASA, 2024.
• Imaging the Surface of Altair. Monnier et al., Science, 2007.
• First Results from the CHARA Array. I. An Interferometric and Spectroscopic Study of the Fast Rotator alpha Leonis (Regulus). McAlister et al., The Astrophysical Journal, 2005.
• Sun Fact Sheet. NASA, 2024.
• Earth Fact Sheet. NASA, 2024.
• Official Basketball Rules 2026: Basketball Equipment. FIBA, 2026.