51,000 kilomeetrit!
Uraan on Päikesest arvates seitsmes planeet ning keskmiselt 50 724 kilomeetrit lai. See arv on tema keskmine läbimõõt ehk sama ruumalaga ideaalse kera laius. Laiemad on vaid Jupiter ja Saturn. Uraan on jäihiid, mis koosneb enamasti veest, metaanist ja ammoniaagist moodustunud kuumast tihedast vedelikust, ning ta pöörleb külili kaldunult.
Uraanil puudub tahke pind, seetõttu mõõdetakse tema suurust atmosfääris teatud tasemeni. Astronoomid kasutavad kõrgust, kus rõhk on 1 baar, ligikaudu sama mis õhurõhk Maa merepinnal.
Nii mõõdetuna on Uraan ekvaatoril 51 118 kilomeetrit lai ja poolusest poolusesse 49 946 kilomeetrit, seega on ta veidi lapik. Tema keskmine läbimõõt on teada umbes 15 kilomeetri täpsusega.
Uraan on ainus planeet, mille ekvaator on peaaegu täisnurga all tema teega ümber Päikese: ta on kaldu 97,77 kraadi. Seetõttu näib ta veerevat ümber Päikese nagu pall. Kalle võib olla tekkinud ammuse kokkupõrke tagajärjel Maa suuruse kehaga.
Aasta Uraanil kestab umbes 84 Maa aastat. Kalde tõttu paistab Päike peaaegu veerandi sellest ajast otse kummagi pooluse kohal, samal ajal kui planeedi teisel poolel valitseb 21 aasta pikkune pime talv. Uraan ja Veenus on ainsad planeedid, mis pöörlevad teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas.
Uraan oli esimene planeet, mis leiti teleskoobi abil. Astronoom William Herschel avastas selle 13. märtsil 1781, kuigi pidas seda esialgu komeediks või täheks. Planeet on nime saanud Kreeka taevajumala Uranose järgi. Uraanil on käinud vaid üks kosmosesond: NASA Voyager 2, mis lendas mööda 24. jaanuaril 1986.