570 eksameetrit!
Kolmnurga galaktika on spiraalgalaktika, mis asub Maast umbes 2,7 miljoni valgusaasta kaugusel ja mille läbimõõt on umbes 60 000 valgusaastat. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. See on suuruselt kolmas galaktika Kohalikus galaktikarühmas ehk galaktikate perekonnas, kuhu kuulub ka Linnutee. Väga pimedal ööl on seda võimalik näha ilma teleskoobita nõrga, ähmase laiguna Kolmnurga tähtkujus, mille järgi galaktika on oma nime saanud.
ESA märgib Kolmnurga galaktika laiuseks umbes 60 000 valgusaastat ja NASA kirjeldab seda umbes poole Linnutee suurusena. Nagu igal galaktikal, pole ka sellel teravat serva, seega sõltub selle laius sellest, kui nõrka hõõgust arvesse võetakse.
Kataloog Updated Nearby Galaxy Catalog („Täiendatud lähedaste galaktikate kataloog“) mõõdab galaktikaid väga nõrga heleduse tasemeni. Kolmnurga galaktika laiuseks annab see taevas 69 kaareminutit, ehk rohkem kui kaks korda täiskuu laius. Kaareminut on kraadi kuuekümnendik. Kataloogi kasutatava kauguse korral vastab see nurk umbes 57 000 valgusaastale.
Nurga ümberarvutamiseks laiuseks on vaja kaugust. Kataloogi kaugus Kolmnurga galaktikani on mõõdetud muutlike tähtede abil, see tähendab tähtede, mille heledus korrapäraselt suureneb ja väheneb.
Kohalikus galaktikarühmas on üle 50 galaktika. Suurim on Andromeeda galaktika, sellele järgnevad Linnutee ja seejärel Kolmnurga galaktika, ülejäänud on kääbusgalaktikad. Kolmnurga galaktika on kolmest spiraalgalaktikast väikseim. Selles on umbes 40 miljardit tähte. Linnuteel on neid 100 kuni 400 miljardit, ehk 2,5 kuni 10 korda rohkem, ja Andromeedal umbes üks triljon, ehk umbes 25 korda rohkem.
Erinevalt kahest suuremast spiraalgalaktikast pole Kolmnurga galaktikal keskmes heledat tähtedest koosnevat keskpaisendit ega vööti, mis ühendaks spiraalharusid keskmega. Selles on palju gaasi ja tolmu ning uusi tähti tekib kokku umbes ühe Päikese massi jagu iga kahe aasta jooksul.
NGC 604 on üks Kohaliku galaktikarühma suuremaid tähetekkepiirkondi. Selles on üle 200 noore tähe kõige kuumemast ja massiivsemast liigist; need võivad olla rohkem kui 100 korda Päikesest massiivsemad. Linnuteel sellist piirkonda pole. Piirkonna vanuseks on hinnatud umbes 3,5 miljonit aastat.
Charles Messier kandis galaktika esimesena kataloogi 1764. aasta augustis ning seda tuntakse ka nimega Messier 33 ehk M33. 1920. aastatel uuris astronoom Edwin Hubble selle muutlikke tähti, et hinnata galaktika kaugust. See näitas, et tegemist on eraldi galaktikaga, mitte, nagu oli kahtlustatud, udukoguga ehk Linnutee sees asuva hõõguva pilvega.
Kolmnurga galaktika asub Andromeeda galaktikast vaid veidi kaugemal ja seda võib hoida Andromeeda gravitatsioon. Mõlemad liiguvad Linnutee poole. Kolmnurga galaktika võib saada osaks oodatavast Andromeeda ja Linnutee kokkupõrkest, mis toimub rohkem kui 4 miljardi aasta pärast.