100 mikromeetrit!
Tavalise kontori- või koopiapaberi leht on umbes 0,1 millimeetrit paks, see tähendab millimeetri kümnendik. See on vahemaa läbi lehe, ühelt küljelt teisele. Teised paberid on õhemad või paksemad, ajalehepaberist kartongini.
USA riiklik nanotehnoloogia algatus annab paberilehe paksuseks umbes 100 000 nanomeetrit, mis on 0,1 millimeetrit. Nanomeeter on millimeetri miljondik.
USA valitsuse paberistandardid annavad lihtsa koopiapaberi keskmiseks paksuseks 4 mili. Mil on tolli tuhandik, täpselt 25,4 mikromeetrit, seega 4 mili on 0,1016 millimeetrit. Mikromeeter on millimeetri tuhandik.
Paberit on palju sorte ja nende paksus on erinev. Samades standardites on ajalehepaberi paksus 0,07–0,08 millimeetrit ning raskemate koopiapaberite paksus 0,11–0,13 millimeetrit. Kartoteegikaartide jaoks kasutatav kartoteegipaber on 0,19–0,34 millimeetrit paks. Paberistandardid nimetavad lehe paksust inglise keeles sõnaga „caliper“.
Valitsuse standardid kirjeldavad enamikku paberisorte pigem kaalu kui paksuse järgi. Ainult mõnda sorti, näiteks mõningaid kaetud kaanepabereid, müüakse paksuse järgi.
Ameerika Ühendriikides on paberi baaskaal selle sordi põhisuuruses 500 lehe kaal naelades. Lihtsa koopiapaberi baaskaal on 20 naela: 500 lehte mõõtmetega 17 × 22 tolli kaaluvad 20 naela. Meetrilistes ühikutes on see umbes 75 grammi ruutmeetri kohta.
Raskem paber on tavaliselt paksem. Valitsuse standardite järgi on 20-, 24- ja 28-naelased koopiapaberid paksusega 4,0, 4,5 ja 5,0 mili. Kaal pole siiski kogu lugu. Kaanepaberid, mille baaskaal on ühesugune, 65 naela, on 5,7–8,1 mili paksused, olenevalt sordist ja pinna viimistlusest.
Standardid piiravad ka seda, kui palju paksus võib varieeruda. Näiteks raamatute trükkimiseks mõeldud katmata paberi paksus ei tohi ühest servast teise erineda rohkem kui umbes 10 mikromeetrit.