1.24 zettameetrit!
NGC 1232 on suur spiraalgalaktika Eriidanuse tähtkujus, umbes 60 miljoni valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga, umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Galaktika ketta läbimõõt on umbes 130 000 valgusaastat, mis on ligikaudu 1,3 korda Linnutee ketta laius. Galaktikat nähakse Maalt peaaegu täpselt ülalt, mistõttu on selle spiraalharud täies ulatuses nähtavad.
Maalt vaadates hõlmab NGC 1232 umbes 6,7 × 7,8 kaareminuti suuruse taevalaigu, mis on umbes veerand täiskuu laiusest. Kaareminut on kraadi kuuekümnendik. Heledate galaktikate kolmas viitekataloog (Third Reference Catalogue of Bright Galaxies), mis mõõdab galaktikaid kindla tuhmuse tasemeni, annab laiuseks 7,4 kaareminutit.
Nurga ümberarvutamiseks laiuseks on vaja galaktika kaugust. 2013. aasta uuringus kasutati üheksa avaldatud hinnangu keskmist: 18,7 miljonit parsekit, kusjuures parsek on umbes 3,26 valgusaastat. See teeb umbes 61 miljonit valgusaastat, mistõttu on galaktika läbimõõt umbes 120 000 kuni 140 000 valgusaastat. Kauguse ebakindlus on umbes 14%, seega on sama ebakindel ka laius.
Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) 1998. aasta pressiteates oli laiuseks antud umbes 200 000 valgusaastat, mis on kaks korda suurem kui Linnutee. See oli kogu foto, mitte galaktika laius, toona kasutatud 100 miljoni valgusaasta kauguse korral. Umbes 60 miljoni valgusaasta kaugusel on sama foto umbes 120 000 valgusaastat lai.
ESO pildistas NGC 1232 21. septembril 1998 FORS1-ga, mis oli ESO Very Large Telescope'i uus instrument. Pilt ühendab kolm säritust: ultraviolett-, sinises ja punases valguses. Pildi värvid näitavad erinevaid tähetüüpe: keskosa täidavad vanemad punakad tähed, spiraalharusid ääristavad aga noored sinised tähed ja paljud tähetekkepiirkonnad.
Väiksem galaktika NGC 1232A paistab pildil NGC 1232 kõrval. NGC 1232A asub NGC 1232-st kaugemal ja tõenäoliselt ei ole need kaks galaktikat omavahel vastasmõjus.
NASA Chandra röntgenobservatooriumi 2013. aastal avaldatud pildid paljastasid NGC 1232-s hiiglasliku gaasipilve, mille temperatuur on peaaegu 6 miljonit kraadi Celsiuse järgi. Nii kuum gaas hõõgub ainult röntgenikiirguses. Tõenäoline põhjus on kääbusgalaktika, mis põrkub NGC 1232-ga ja tekitab lööklaine, nagu helibuum. Pilve kõige heledam osa on umbes 23 600 valgusaasta läbimõõduga, umbes veerand Linnutee ketta laiusest.
Kui see leiab kinnitust, oleks see esimene seda liiki kokkupõrge, mis on leitud ainult röntgenikiirguses. Pilve mass on 40 000 kuni 3 miljonit korda suurem kui Päikese mass, olenevalt pilve kujust. Kokkupõrge peaks kestma umbes 50 miljonit aastat ning kuum gaas peaks hõõguma veel kümneid kuni sadu miljoneid aastaid.