10 mikromeetrit!
Uduvinepiisk on üks neist pisikestest veepiiskadest, mis rippuvad õhus uduvinana. Enamiku läbimõõt on umbes 4–20 mikromeetrit ja tüüpilise piisa läbimõõt on umbes 10 mikromeetrit ehk millimeetri sajandik. Mikromeeter on millimeetri tuhandik.
Uduvine ja udu koosnevad samast: veepiiskadest, mis on nii väikesed, et püsivad õhus rippumas, selle asemel et alla langeda. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) eristab neid selle järgi, kui kaugele vaatleja näeb. Udus on nähtavus maapinnal alla 1 kilomeetri, uduvines on see 1 kilomeeter või rohkem. Praktikas on uduvine kerge udu.
Teadlased mõõdavad piisku seadmetega, mis neid loendavad ja suuruse järgi sorteerivad. 1992. aastal, NASA ja USA Föderaalse Lennuameti jaoks tehtud uuringus, lendas õhusõiduk alla läbi udu viies kohas Ameerika Ühendriikides. Kõige sagedasemate piiskade läbimõõt oli maapinna lähedal 4–8 mikromeetrit, kõrgemal aga 12–20 mikromeetrit.
2022. aasta uuringus, mis hõlmas 42 udu Pariisi lähedal, leiti, et piiskade läbimõõt oli kõige sagedamini umbes 11 mikromeetrit. Mõnes udus oli ka teine, suuremate piiskade rühm, mille läbimõõt oli umbes 22 mikromeetrit.
WMO andmetel moodustab uduvine tavaliselt õhukese hallika loori, udu aga valkja loori maastiku kohale. Kui valgus paistab läbi udu, on üksikuid piisku sageli palja silmaga näha, kuidas nad keerlevalt hõljuvad.
Tibuvihm on teistsugune, sest see langeb. See on sademete liik, mis koosneb väga peentest, tihedalt koos olevatest piiskadest ja langeb madalalt pilvekihilt. Selle piiskade läbimõõt on tavaliselt alla 0,5 millimeetri. Piisad näivad peaaegu hõljuvat, nii et isegi õhu kerged liikumised on neis näha.
Uduvine tekib siis, kui niiske õhk jahtub küllastumiseni, see tähendab seni, kuni see sisaldab nii palju veeauru, kui suudab. Kiirgusudu tekib, kui maapind kaotab soojust, tavaliselt öösel, ja jahutab selle lähedal oleva õhukihi. Advektsioonudu tekib, kui soe niiske õhk liigub jahedama pinna, näiteks külma mere kohale.
Iga piisk saab alguse õhus hõljuvast pisikesest osakesest, mida nimetatakse aerosooliosakeseks, kui veeaur selle peale kondenseerub. Ühes Pariisi lähedases udus oli kõige sagedasemate aerosooliosakeste läbimõõt umbes 0,4 mikromeetrit ja kõige sagedasemate piiskade läbimõõt umbes 11 mikromeetrit. Piisad võivad kasvada ka üksteisega kokku põrgates ja ühinedes.