How big is Suur Hiina müür?

Suur Hiina müür on müüridest, vahitornidest ja kindlustest koosnev ahel, mis ehitati Põhja-Hiinas umbes 2 000 aasta jooksul. UNESCO kirjeldab, et müür kulgeb idas asuvast Shanhaiguanist läänes asuva Jiayuguanini. Need kaks kohta on sirgjoones teineteisest umbes 1 800 kilomeetri kaugusel. Kuna müür koosneb paljudest eraldi lõikudest, on müüri kogupikkus palju suurem. Hiina valitsuse uuringus, millest teatati 2012. aastal, mõõdeti 21 196 kilomeetrit.

Suurus

Suur müür ei ole üks müür, vaid paljud, mille ehitasid eri dünastiad ehk valitsejasuguvõsad Hiina vanal põhjapiiril. Müür on UNESCO maailmapärandi nimistus alates 1987. aastast. UNESCO kirjeldab, et müür algab Hebei provintsis asuvast Shanhaiguanist ja lõpeb Gansu provintsis asuvas Jiayuguanis. UNESCO antud nende kahe koha kaardikoordinaatide järgi on sirgjooneline kaugus nende vahel umbes 1 800 kilomeetrit.

Kui mõõta piki kõiki lõike, on müür palju pikem. Hiina riiklik kultuuripärandiamet uuris müüri alates 2007. aastast ja teatas 2012. aastal, et lõigud annavad kokku 21 196,18 kilomeetrit. 2009. aastal avaldatud esialgne tulemus oli 8 850 kilomeetrit ning UNESCO esitab praegu kogupikkuseks üle 20 000 kilomeetri. Enne uuringut tuginesid pikkuse hinnangud peamiselt ajaloolistele allikatele.

Suuruste võrdlused

Müüri otste vaheline sirgjooneline kaugus on umbes poolteist korda pikem kui Texase ida–lääne laius.
Müüri otsi ühendav sirgjoon on umbes neli viiendikku Suure Vallrahu pikkusest, mis on umbes 2 300 kilomeetrit.
Kõik lõigud kokku ulatuksid enam kui poolele teele ümber Maa ekvaatori, mille pikkus on 40 075 kilomeetrit.
Müüri kogupikkus on rohkem kui 11 korda pikem kui müüri otste vaheline sirgjooneline kaugus.
Umbes 500 maratoni, igaüks 42,195 kilomeetrit pikk, otsakuti ritta pandud, ulatuksid müüri kogupikkuseni.

Palju müüre, palju dünastiaid

Põhjapoolsete sissetungijate tõrjumiseks ehitati Hiinas müüre sajandeid enne riigi ühendamist. Umbes 220 eKr liitis esimene keiser Qin Shi Huang varasemate müüride lõigud üheks kaitsesüsteemiks. Hilisemad dünastiad ehitasid süsteemi uuesti üles ja laiendasid seda kuni Ming-dünastia ajani (1368–1644), mil Suurest müürist sai UNESCO sõnul maailma suurim sõjaline rajatis.

Lisaks müüridele endile kuuluvad Suure müüri juurde vahitornid, varjupaigad, hobuseteed, kindlused ja läbipääsud. Varased lõigud tehti enamasti tambitud mullast (kõvaks kokku surutud muld ja kivid) ja puidust. Hilisemad ehitajad kasutasid ka telliseid ja tahutud kivi. 2012. aasta uuring luges kokku 43 721 müürile kuuluvat objekti ning teatas, et algsest müürist on terve vaid 8,2%.

Müür kosmosest vaadatuna

Levinud väite järgi on Suurt müüri näha Kuult, mis on umbes 384 400 kilomeetri kaugusel, kuid tegelikult ei ole seda sealt näha. Väide ilmus Ripley's-koomiksis 1932. aastal ja on UNESCO objektikirjelduses siiani olemas. Isegi madalalt orbiidilt, mis algab umbes 160 kilomeetri kõrguselt, on müüri raske eristada. Müüri kivi ja savi värv on ümbritsevale maastikule lähedane.

Orbiidilt paistab müür välja vaid teatud tingimustel, näiteks kui madalal seisev Päike paneb selle pikki varje heitma. Hiina esimene astronaut Yang Liwei ütles ajakirjanikele pärast oma 2003. aasta lendu, et ei olnud seda näinud. 2004. aastal pildistas Leroy Chiao Rahvusvaheliselt Kosmosejaamalt võimsa objektiivi abil osa müürist ning NASA eksperdid kinnitasid hiljem, et foto näib müüri kujutavat.