How big is Gigaparsek?

Gigaparsek on kaugusühik, mis võrdub ühe miljardi parsekiga ehk umbes 3,26 miljardi valgusaastaga. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Meetrites on gigaparsek umbes 3,09 × 10²⁵ meetrit; 10²⁵ tähendab 1, millele järgneb 25 nulli. Astronoomid kasutavad seda universumi suurimate kauguste jaoks.

Definitsioon

Parsekit määratleb Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU), mis kehtestab astronoomide kasutatavad ühikud. Parsek on täpselt 648 000 jagatud arvuga pii astronoomilist ühikut. Üks astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, mis on lähedane Maa ja Päikese keskmisele kaugusele. Seetõttu on parsek umbes 3,26 valgusaastat ehk 30,9 triljonit kilomeetrit.

Eesliide giga-, mis pärineb Rahvusvahelisest mõõtühikute süsteemist, tähendab ühte miljardit (10⁹). Gigaparsek on seega umbes 206 triljonit astronoomilist ühikut ehk 3,09 × 10²² kilomeetrit. Valgusel kulub selle läbimiseks umbes 3,26 miljardit aastat, peaaegu veerand universumi 13,8 miljardi aasta vanusest.

Suuruste võrdlused

Kui parsek oleks kahandatud 1 millimeetri suuruseks, oleks gigaparsek 1 000 kilomeetrit pikk.
Umbes 33 000 Linnutee ketast, igaüks umbes 100 000 valgusaasta läbimõõduga, otsakuti ritta pandud, ulatuksid gigaparsekini.
Kalade-Vaala superparvede kompleks, Linnuteed sisaldav galaktikaparvede riba, on umbes 0,3 gigaparseki pikkune. Umbes kolm sellist kompleksi kataks gigaparseki.
Herkulese–Põhjakrooni suur sein, kaugetest galaktikatest koosnev oletatav struktuur, on hinnanguliselt 2–3 gigaparsekit lai.
Vaadeldav universum, see osa ruumist, kust valgus on jõudnud Maani, on umbes 14,3 gigaparseki raadiusega. Selle läbimõõt on umbes 29 gigaparsekit.

Kes gigaparsekeid kasutab

IAU märgib, et parsek on Linnutee ehituse kirjeldamisel tavaline ühik, valgusaasta aga esineb enamasti populaarteaduslikes tekstides. Astronoomid kasutavad parsekiga samu eesliiteid, mida meetriga. Paljudes galaktikauuringutes antakse kaugused megaparsekites ehk miljonites parsekites.

Gigaparsekit kasutatakse suurimate mõõtkavade jaoks: vaadeldava universumi suurus, suurimad struktuurid ja piirid kogu universumi suurusele. Näiteks otsiti 2004. aasta uuringus NASA kosmoseaparaadi WMAP kaartidelt märke sellest, et ruum keerdub iseendasse tagasi. Laia valiku võimalike kujude puhul välistas see alla 24 gigaparseki läbimõõduga universumi.

Paisumine gigaparseki ulatuses

Universum paisub ja paisumiskiirust antakse kilomeetrites sekundis megaparseki kohta. Seda kiirust nimetatakse Hubble'i konstandiks. Plancki satelliidi abil mõõtsid astronoomid selle väärtuseks umbes 67,4 kilomeetrit sekundis megaparseki kohta.

Hubble'i seaduse järgi eemaldub kauge galaktika kiirusega, mis võrdub Hubble'i konstandi ja tema kauguse korrutisega. Gigaparsek on 1 000 megaparsekit, seega eemaldub nii kaugel asuv galaktika kiirusega umbes 67 400 kilomeetrit sekundis. See on umbes 22% valguse kiirusest, mis on umbes 300 000 kilomeetrit sekundis.