How big is Kotka udukogu?

Kotka udukogu on gaasi- ja tolmupilv, kus tekivad uued tähed. See asub Maast umbes 5 500 valgusaasta kaugusel Mao tähtkujus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Udukogu hele osa on kõige laiemast kohast umbes 56 valgusaastat ehk 530 triljonit kilomeetrit lai. Udukogu keskmes kõrguvad Loomise sambad, tolmu- ja gaasisambad.

Suurus

Udukogul pole teravat serva, seepärast oleneb selle suurus sellest, kui nõrk helendus arvesse võetakse. Udukogude ja täheparvede kataloog New General Catalogue annab Kotka udukogu ja selle täheparve pikimaks mõõtmeks 35 kaareminutit. Kaareminut on kraadi kuuekümnendik, seega on see laius veidi rohkem kui pool kraadi taevast.

Nurga muutmiseks taevas laiuseks on vaja teada kaugust. Kosmoseteleskoop Gaia on mõõtnud udukogu täheparve sadade tähtede kaugused ja asetanud parve umbes 5 500 valgusaasta kaugusele. Sellisel kaugusel on 35 kaareminutit umbes 56 valgusaastat.

NASA annab udukogu suuruseks 70 × 55 valgusaastat ja kauguseks 7 000 valgusaastat. Gaia lähema kauguse korral on udukogu umbes viiendiku võrra väiksem. Nõrgemalt helendav gaas ulatub kaugemale: 1959. aasta helendavate vesinikupilvede kataloogis on kogu piirkonna laius 90 kaareminutit ehk umbes 145 valgusaastat.

Suuruste võrdlused

Maalt vaadates on udukogu hele osa umbes sama lai kui kogu Kuu ketas.
Loomise sambad on umbes 4–5 valgusaasta kõrgused, seega on udukogu umbes 11–14 korda nii lai kui sambad kõrged.
Kui sambad oleks kahandatud 1,7 meetri pikkuse inimese kõrguseks, oleks udukogu umbes 19–24 meetrit lai.
Orioni udukogu, pilv, kus tekivad tähed ja mis asub Maast umbes 1 350 valgusaasta kaugusel, on umbes 24 valgusaasta laiune, veidi alla poole Kotka udukogu laiusest.
Udukogu on umbes 13 korda nii lai kui Päikese ja Proxima Centauri vaheline kaugus; Proxima Centauri on Päikesele lähim täht.

Loomise sambad

Loomise sambad on näha mitmel Hubble'i kosmoseteleskoobi tuntuimal pildil. Nende sees tekivad uued tähed, mida tolm nähtavas valguses varjab. Hubble'i infrapunapildid näevad tolmust läbi ja näitavad noori tähti.

Noorte tähtede parve ultraviolettkiirgus valgustab sambaid ja nende tähtede tuuled kulutavad sambaid aegamööda. Udukogus on ka teine külma gaasi ja tolmu sammas, 9,5 valgusaasta pikkune teravik, mis on rohkem kui kaks korda pikem kui Päikese kaugus lähimast tähest.

Üks nimi kahele objektile

Kotka udukogu kannab ka nime Messier 16 ehk M16. See nimi hõlmab kahte objekti, mida kataloogid loetlevad eraldi. Üks on helendav pilv, mis on kataloogis kirjas kui IC 4703. Teine on selle sees olev täheparv NGC 6611.

Šveitsi astronoom Jean-Philippe Loys de Chéseaux avastas udukogu 1745. aastal. Täheparve on näha väikese teleskoobiga, kuid Loomise sammaste nägemiseks on vaja suurt teleskoopi ning selget ja pimedat taevast.