How big is Voyager 1 ja Maa vaheline kaugus?

Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis lasti teele 1977. aastal ja mis on 2026. aasta seisuga inimese loodud kõige kaugem objekt. 20. septembril 2026 oli sond Maast umbes 25,7 miljardi kilomeetri kaugusel. See kaugus on umbes 172 astronoomilist ühikut (AÜ), kusjuures 1 AÜ on umbes 150 miljonit kilomeetrit ehk Maa keskmine kaugus Päikesest. Kaugus kasvab pidevalt, nii et iga arv kehtib vaid kindlal kuupäeval.

Kaugus

Kaugust mõõdetakse Maast kosmoseaparaadini. Voyager 1 eemaldub Päikesest kiirusega umbes 17 kilomeetrit sekundis. Selle tõttu suureneb sondi kaugus Päikesest aastas umbes 530 miljoni kilomeetri (3,6 AÜ) ehk päevas umbes 1,5 miljoni kilomeetri võrra.

Maa tiir ümber Päikese lisab kaugusele aastase kõikumise. Umbes kolm kuud aastas liigub Maa kosmoseaparaadi suunas kiiremini, kui aparaat eemaldub, ja kaugus väheneb. 2026. aastal oli see jaanuari lõpust aprilli lõpuni ning aasta jooksul jäi kaugus vahemikku 25,4–26,0 miljardit kilomeetrit.

NASA Jet Propulsion Laboratory arvutab kauguse välja kosmoseaparaadi trajektoori mudeli põhjal, mis on kohandatud jälgimisandmetega. Raadiosignaalid levivad valguse kiirusel, umbes 300 000 kilomeetrit sekundis. 2026. aasta septembri kauguse juures kulub Maalt saadetud käsul sondini jõudmiseks umbes 23 tundi ja 50 minutit ning vastuse tagasijõudmiseks sama palju aega.

Suuruste võrdlused

Kaugus on 99% valguspäevast, see tähendab vahemaast, mille valgus läbib 24 tunniga. NASA ootuste kohaselt jõuab Voyager 1 18. novembril 2026 Maast ühe valguspäeva kaugusele, see on umbes 25,9 miljardit kilomeetrit.
Voyager 1 on Päikesest umbes 5,7 korda kaugemal kui Neptuun, Päikesest kõige kaugem planeet, mis tiirleb umbes 30 AÜ kaugusel.
Kui Päike oleks kahandatud korvpalli suuruseks, oleks Maa umbes 26 meetri kaugusel ja Voyager 1 umbes 4,4 kilomeetri kaugusel.
Proxima Centauri, Päikese järel lähim täht, on umbes 1 600 korda kaugemal kui Voyager 1. Praeguse kiirusega vajaks Voyager 1 nii kaugele jõudmiseks umbes 75 000 aastat, kuigi sond ei suundu selle tähe poole.

Teekond siiani

Voyager 1 lasti teele Floridas asuvalt Canaverali neemelt 5. septembril 1977. Sond lendas 5. märtsil 1979 mööda Jupiterist ja 12. novembril 1980 Saturnist ning avastas mõlema planeedi juures uusi kuid ja rõngaid. Pärast Saturni suundus sond põhja poole, välja lamedast tasandist, milles planeedid tiirlevad.

1990. aastal, umbes 40 AÜ kaugusel Päikesest, tegi sond missiooni viimased pildid. Nende hulgas oli Maa kujutis, mida tuntakse nimega „Kahvatusinine täpp“. 17. veebruaril 1998 möödus Voyager 1 sondist Pioneer 10 ja sai kõige kaugemaks inimese loodud objektiks.

25. augustil 2012 sai Voyager 1 esimeseks kosmoseaparaadiks, mis lahkus heliosfäärist ja sisenes tähtedevahelisse ruumi. Heliosfäär on Päikeselt väljavoolavate osakeste ja magnetväljade mull.

Missioon praegu

Voyager 1 suundub Gliese 445 poole. See on hämar täht Väikese Vankri tähtkujus, üle 17 valgusaasta kaugusel. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga; see on umbes 9,46 triljonit kilomeetrit. Umbes 40 000 aasta pärast möödub kosmoseaparaat sellest tähest umbes 1,7 valgusaasta kauguselt.

Energia säästmiseks lülitavad insenerid sondi osi välja mitu aastat tagasi kokku lepitud järjekorras. Pärast viimast instrumentide väljalülitamist 17. aprillil 2026 töötas veel kaks teadusinstrumenti: magnetomeeter, mis mõõdab magnetvälju, ja plasmalainete instrument, mis registreerib laineid plasmas, see tähendab hõredas elektriliselt laetud gaasis, mis täidab kosmoseruumi.